Friday, March 30, 2012

Kliima vahetus

Kui veel paar päeva tagasi oli tavaline see, et nii umbes õhtust kella 10st langeb temperatuur 4-6 kraadi peale, mis sest et päeval oli 18-20, siis alates kolmapäevast on temperatuur siin ka öösiti stabiilselt üle 15 kraadi. Nagu oleks toimunud kliima vahetus.
Täna tegin detailse pildiseeria sellest, kuidas siin söömine ühika sööklas välja näeb.
Et ühikast välja saada tuleb oma veene skännida ja siis liigun söökla poole, mis on kohe ümber nurga.



Söökla väljast ja seest:



Jälle veenide kontroll:


Iga kord saab valida, kas võtan korea toitu või tavalist saia moosiga, kellogsit, mingit kapsast, juustu jne. Korea toidu reast saab alati (3 korda päevas) riisi ja kimchit. Kimchi on siis korea traditsiooniline lisand, mis käib pea iga toidukorraga kaasas, kuid ma seda tavaliselt ei võta. Põhimõtteliselt on see kapsas hõõrutud redisega. Riis on ka 3 korda päevas, paar korda nädalas saab riisi asemel nuudleid.




Kuid hommikul võtan ma tavaliselt “läänerea”, sest hommikut alustada riisi ja kimchiga oleks liiga rets. Selle sildi alusel ma saan võtta ainult nii palju kui mul on, aga okei…




Mu tavaline hommikusöök: röstsaiad maasikamoosiga, mingi kapsasalat, kukkel ja piim (valikus tavaline, šokolaadi, banaani, maasika, ploomi). Saab ka Coco Popse ja Kellogseid, aga ma neid väga ei fänna nii, et jätan vahele.




Ühe sellise söögikorra hind on 1,35€. Kord nädalas on ka euroopa menüü, nagu näiteks kana šnitsel ja kartul. Ütleme nii, et maitseelamust siit üldjuhul ei saa, kuid seda oleks ka palju tahta sellise hinna eest. Nälga ei jää ja see on peamine. Mulle igal juhul sobib selline variant paremini, kui peaks ise vaaritama. Söögikohti on muidu siin ümberringi lademetes nii, et kui tahan midagi paremat ja euroopalikumat, siis saab sinna mindud. Näiteks üks tore koht on siit 15 minuti kaugusel, kus saab 6€ eest suure kausitäie peekonit ja hunniku lisandeid ning siis saab seda ise praadida. Kaks inimest saavad kõhu täis sellest.
Minu käest on küsitud, kuidas loenguruumid välja näevad ja kuidas õppetöö seal välja näeb.
Siin on pilt organisatsiooniteooria loengust:

Loenguruumid meenutavad pigem klassiruume keskkoolist, kui neid mis meil TTÜ-s on. Kõik istuvad paarikaupa ja reas üksteise taga. Ei tea, kas selline paigutus soodustabki passiivsemat käitumist loengus?
Organisatsiooniteooria ongi see aine, kus on üsna karm korea professor. Kolmandik esialgsest kursust ei sellest ainest loobunud juba
Muidu veel tähelepanekuid:
Korealaste vanus – korealased arvestavad oma vanust teisiti kui muu maailma. Kui meil on nii, et laps sünnib 2002. aastal, siis 1-aastaseks saab ta alles 2003. aastal. Siin aga sünnib laps kohe ühe või kahe aastaseks.
1) korealased mõtlevad, et kui laps sünnib, siis ta on juba ju selleks ajaks elanud juba pea ühe aasta nii, et ta ju sünnibki ühe aastasena mitte nulli aastasena.
2) vahel korealased lisavad enda vanusele juurde aasta mitte enda sünnipäeval, vaid iga aasta 1. jaanuaril. Ehk siis näiteks kui laps on sündinud 31. detsembril, siis on ta juba automaatselt ühe aastane ja järgmisel päeval (1. jaanuaril) on ta juba kahe aastane, mis sest et on näinud maailma vaid kaks päeva.
Nii, et kui oled siin ja tahad teada kellegi vanust, siis tuleb küsida tema sünniaastat ja sünnikuupäeva või “rahvusvahelist vanust”.
Aadressid: korealased ei kasuta aadresse. Tänava nimed on põhimõtteliselt olemas, aga majadel neid ei näe ning tavainimene neid täpselt ei tea. Taksoga sõites on ka alati vaja öelda lähim pood/turg/hotell või muu objekt. See natuke raskendab orienteerumist siin kaardi abil.
Kuidas mu korea keelega läheb? – olen tähestiku enam-vähem selgeks saanud ning oskan seda lugeda, kuid sõnavõra on veel pisike. Oskan küll ennast tutvustada, kes olen, kust olen. tere, aitäh, vabandust, head aega ning mõned veel tavapärasemad väljendid.

Wednesday, March 28, 2012

Hiina tolm ja korea tudengid

Hiinlased on otsustanud meid ära mürgitada ja siia mürgise tolmupilve saata.
OK tegelikult on siin see iga-aastane nähtus, kevadel tuleb Põhja-Hiinast kollane mikroskoopiline tolm ning paljudel inimestel esineb hingamisraskusi, eriti välismaalastel, sest nad pole sellega harjunud (http://en.wikipedia.org/wiki/Asian_Dust). Mõned on juba nädal aega sellega vaevelnud, kuid nüüd on järg minu kätte jõudnud. Üleeelmine öö ei saanud üldse magada, sest pidevalt köhisin ning nina on täiesti kinni. Päris paljud vaevlevad selles käes. Praegu laenan mingit ravimit ühe poolaka käest, natuke aitab, kuid hingata on ikka raske. Tuleb vist varsti endalgi sammud arsti juurde seada.

Raamatutest.
Kui enamustes ainetes, kus vaja raamatud olen suutnud läbi ajada koopiatega, internetis leiduvate versioonidega, laenutustega raamatukogust, siis kahes aines pidin ikkagi päris raamatud ostma. Korea keel, noh see loomulik. Aga organisatsiooniteoorias ütles õppejõud (korealane), et selles aines te üle C ei saa, kui teil pole raamat ostetud, eriti eurooplased – ma tean, et ei ole harjunud õpikuid ostma, aga siin te peate toetama Korea majandust ja punkt . Vot niiLai naeratus
Uus raamat maksab poes 30€, aga ma leidsin odavama variandi – tellisin internetist. Otsisin välja, et korea keelas on kasutatud raamatud – 중고책, panin otsingumootorisse ja hakkasin sealt edasi otsima. Sain päev hiljem leitud raamatu korea sõbra abiga ära tellitud, maksma läks 10€ ning tuli 3 päeva pärast otse mulle ühikasse.



Nii, et kui seda blogi peaks lugema mõni TTÜ tudeng, kes ka siia millalgi tulemas on, siis tea – raamatute pealt annab säästa, parem kuluta see raha Koreas reisimise ja kultuuri peale. Mina küll ei näe põhjust, miks peaks ostma raamatu, millest tavalises loengus on vaja lugeda ainult veerand peatükkidest ning siis riiuli peale tolmu koguma jätta. Mõelgem ka loodusele!
Loomulikult kui on tõesti väärt raamat, mis huvi pakub, siis on teine asi. Aga  need vaid minu mõtted sellisest USA süsteemist, kus propageeritakse iga semester ostma uusi raamatuid. Ressursside raiskamine…

Kui veel haridusest rääkida, siis mulle on jäänud mulje, et enamus korea tudengeid on väga pealiskaudsed ning asjadesse väga ei süvene.
Näiteks täna geograafias pidime kirjutama gruppides lühikese peatüki teemal “Kas inimene on osa loodusest või inimene on üle looduse?”. Ma olin grupis, koos kolme korealasega. Kui me seda grupis arutlesime, siis kahjuks korealastelt väga palju ei tulnud teemaga seotud mõtteid. Jah oleme küll osa loodusest, sest mu vanemad inimesed ikka kasvatad maal juurikaid… kahju. Kirjutasin essee põhimõtteliselt üksi valmis, kirjutades sellest, et tüüpiline lääne mõtlemine on see, et inimene domineerib loodust, kuid kui see mõtlemine ei muutu, siis me seisame juba lähitulevikus raskete ökoloogiliste probleemide ees. Üks korealane isegi ütles, et kas tõesti inimesed hävitavad loodust nii hirmsasti, ma ei suuda uskuda…

Teises aines oli lisaks minule ainult ühel korealasel ettevalmisatud kodune töö, kus oli vaja lugeda vaid üks peatükk raamatust. Pidime tegema presentatsiooni etteantud küsimuste põhjal ja teemat arutama jälle sain ma “au” endale kõik ise valmis kirjutada ning pärast veel seda esitleda. Mul pole küll selle vastu midagi, et ma lähen esitlema, aga korea tudengitest lootsin küll rohkemat. Ei tundu, et see stereotüüp väga paika peab, et aasialased väga targad ja õpihimulised. Loomulikult on erandeid.

Üks naljakas tõlge ühika koridoris jälle silma jäänud:

SAM_0001

Eile toimus siin laat ülikooli peahoone ees:

SAM_0002SAM_0003SAM_0004SAM_0005SAM_0008SAM_0009

Midagi erilist ei olnud. Putkad, mis müüsid juurikaid, kaheksajalgu ja õunu ning huviringide letid, mis jälle värbasid tudengeid.

Sunday, March 25, 2012

Proovipäev ja matkamas (palju pilte)

Täna oli päris tegus päev. Peale hommikusööki kohe E-streedi proovipäevale. Põhimõttelist “I-tänava” kontseptsioon seisneb selles, et noored korealased saavad tulla oma inglise keelt praktiseerima nagu reaalses olukorras, kui nad oleksid välismaal. Sellel “tänaval” on siis mitmed ärid - toidupood, telefonipood, puhvet, pank, reisibüroo jne. Kõik on need päris poed, kus töötavad eelkõige korealased, välismaalaste põhiülesandeks on rääkida inimestega inglise keeles ning neid hinnata. Palk, mis makstakse meile jaguneb ka pooleks poepidaja ja  haridusprogrammi, mida finantseerib Daegu linn, vahel.
Täna kliente eriti ei olnudki, enamus poed on veel kinni ning pühapäeva hommik ei ole just kõige rahvarohkem aeg.
Muidu saime hästi palju juhiseid, kuid kuna korraldus meeskond oli eelmine õhtu kõvasti pidu pannud, siis nad meid kaua näha ei tahtnud ning juba enne ühte lasti meil minna.

Pilte:

Sini-must-valge värvides lennuk, mis on reisibüroo Lai naeratus
Mina ja Marsha Kasahstanist peagi valmivas kiirtoidu restoranis


Korea set 5 007Korea set 5 008

E-street ehk I-tänav koos oma poodidega
Korea set 5 010Korea set 5 011

I-tänava lähi ümbrus (poed ise on maa all)
Korea set 5 012Korea set 5 013Korea set 5 015Korea set 5 016

Siis tagasi ühikasse, kus sõin ning käisin katusel, et teha pilte sellest, kuidas sealne lähiümbrus välja näeb:

Korea set 5 017Korea set 5 019Korea set 5 020

Peale seda läksime matkama Daegu lähedal asuvatesse mägedesse, kust saab näha tervet Daegud. Oli väsitav, kuid ka väga põnev. Selle idee peale tuli mu korea sõber Bill (tema inglise nimi), kes lahkelt meid ka sinna oma autoga toimetas.
Billi lugu on päris huvitav – ta on sündinud siin Daegus, kuid juba paari aasta pärast ta kolis perega USAsse, kus elas kuni sai 15, siis tuli tagasi Daegusse ning ilma sõnagi korea keelt oskamata jätkas siin keskkoolis. Alguses oli tal väga raske, sest pidi hakkama õppima korea keelt nullist. Nüüdseks on juba 6 aastat siin elanud, kuid kohalikud ikka kuulevad ta korea keeles aktsenti.

Seal oli üks allikas ning selle kõrval kuppel, millega sai võtt juua ja ma jõin seda vett. Pärast lugesin, et sildi peal oli kirjas, et see vesi on saastanud ning seda ei ole soovituslik juua.


Peale seda käisime söömas: 4 pearooga, hunnik lisandeid, supid ja kõik see kokku maksis 11€.

Korea set 5 092Korea set 5 093Korea set 5 094Korea set 5 095