Friday, March 30, 2012

Kliima vahetus

Kui veel paar päeva tagasi oli tavaline see, et nii umbes õhtust kella 10st langeb temperatuur 4-6 kraadi peale, mis sest et päeval oli 18-20, siis alates kolmapäevast on temperatuur siin ka öösiti stabiilselt üle 15 kraadi. Nagu oleks toimunud kliima vahetus.
Täna tegin detailse pildiseeria sellest, kuidas siin söömine ühika sööklas välja näeb.
Et ühikast välja saada tuleb oma veene skännida ja siis liigun söökla poole, mis on kohe ümber nurga.



Söökla väljast ja seest:



Jälle veenide kontroll:


Iga kord saab valida, kas võtan korea toitu või tavalist saia moosiga, kellogsit, mingit kapsast, juustu jne. Korea toidu reast saab alati (3 korda päevas) riisi ja kimchit. Kimchi on siis korea traditsiooniline lisand, mis käib pea iga toidukorraga kaasas, kuid ma seda tavaliselt ei võta. Põhimõtteliselt on see kapsas hõõrutud redisega. Riis on ka 3 korda päevas, paar korda nädalas saab riisi asemel nuudleid.




Kuid hommikul võtan ma tavaliselt “läänerea”, sest hommikut alustada riisi ja kimchiga oleks liiga rets. Selle sildi alusel ma saan võtta ainult nii palju kui mul on, aga okei…




Mu tavaline hommikusöök: röstsaiad maasikamoosiga, mingi kapsasalat, kukkel ja piim (valikus tavaline, šokolaadi, banaani, maasika, ploomi). Saab ka Coco Popse ja Kellogseid, aga ma neid väga ei fänna nii, et jätan vahele.




Ühe sellise söögikorra hind on 1,35€. Kord nädalas on ka euroopa menüü, nagu näiteks kana šnitsel ja kartul. Ütleme nii, et maitseelamust siit üldjuhul ei saa, kuid seda oleks ka palju tahta sellise hinna eest. Nälga ei jää ja see on peamine. Mulle igal juhul sobib selline variant paremini, kui peaks ise vaaritama. Söögikohti on muidu siin ümberringi lademetes nii, et kui tahan midagi paremat ja euroopalikumat, siis saab sinna mindud. Näiteks üks tore koht on siit 15 minuti kaugusel, kus saab 6€ eest suure kausitäie peekonit ja hunniku lisandeid ning siis saab seda ise praadida. Kaks inimest saavad kõhu täis sellest.
Minu käest on küsitud, kuidas loenguruumid välja näevad ja kuidas õppetöö seal välja näeb.
Siin on pilt organisatsiooniteooria loengust:

Loenguruumid meenutavad pigem klassiruume keskkoolist, kui neid mis meil TTÜ-s on. Kõik istuvad paarikaupa ja reas üksteise taga. Ei tea, kas selline paigutus soodustabki passiivsemat käitumist loengus?
Organisatsiooniteooria ongi see aine, kus on üsna karm korea professor. Kolmandik esialgsest kursust ei sellest ainest loobunud juba
Muidu veel tähelepanekuid:
Korealaste vanus – korealased arvestavad oma vanust teisiti kui muu maailma. Kui meil on nii, et laps sünnib 2002. aastal, siis 1-aastaseks saab ta alles 2003. aastal. Siin aga sünnib laps kohe ühe või kahe aastaseks.
1) korealased mõtlevad, et kui laps sünnib, siis ta on juba ju selleks ajaks elanud juba pea ühe aasta nii, et ta ju sünnibki ühe aastasena mitte nulli aastasena.
2) vahel korealased lisavad enda vanusele juurde aasta mitte enda sünnipäeval, vaid iga aasta 1. jaanuaril. Ehk siis näiteks kui laps on sündinud 31. detsembril, siis on ta juba automaatselt ühe aastane ja järgmisel päeval (1. jaanuaril) on ta juba kahe aastane, mis sest et on näinud maailma vaid kaks päeva.
Nii, et kui oled siin ja tahad teada kellegi vanust, siis tuleb küsida tema sünniaastat ja sünnikuupäeva või “rahvusvahelist vanust”.
Aadressid: korealased ei kasuta aadresse. Tänava nimed on põhimõtteliselt olemas, aga majadel neid ei näe ning tavainimene neid täpselt ei tea. Taksoga sõites on ka alati vaja öelda lähim pood/turg/hotell või muu objekt. See natuke raskendab orienteerumist siin kaardi abil.
Kuidas mu korea keelega läheb? – olen tähestiku enam-vähem selgeks saanud ning oskan seda lugeda, kuid sõnavõra on veel pisike. Oskan küll ennast tutvustada, kes olen, kust olen. tere, aitäh, vabandust, head aega ning mõned veel tavapärasemad väljendid.

2 comments:

  1. Tere!
    Võõra kõrvalvaatajana päriks, mis asjad on(kuidas töötavad, miks)need veeniskännerid tegelikult?

    ReplyDelete
  2. Veeniskännerid on ühikate sisse- ja väljapääsude juures. Samuti ka sööklas. Põhimõtteliselt on igal inimesel individuaalne veenide muster käe peal, seega töötab see samal põhimõttel nagu sõrmejälje lugeja - identifitseerib isiku.
    Ühikate jaoks on see vajalik, et võõras inimene sisse ei pääseks ja söökla jaoks, et ainult söögi eest maksnud saaksid sisse.
    Mingisugust tehnilist kirjeldust (kuidas see täpselt töötab) ma kahjuks ei oska välja tuua.

    ReplyDelete